[vc_row][vc_column width=”2\/3″][vc_single_image image=”1560″ img_size=”large”][vc_column_text]<\/p>\n
K\u00fc\u00fcnte n\u00e4rimine on \u00fcks k\u00f5ige sagedasemaid k\u00fc\u00fcntega seotud harjumusi lakkimise k\u00f5rval. Kui lakkides t\u00f5useb enesetunne, siis n\u00e4rimisega kaasneb pikaajaline probleem. Mida see endaga kaasa v\u00f5ib tuua ning kuidas see maha j\u00e4tta, selleks sulle m\u00f5ned nipid.<\/p>\n
K\u00fc\u00fcsi on n\u00e4rinud peaaegu iga\u00fcks. Tavaliselt n\u00e4ritakse k\u00fc\u00fcsi kas n\u00e4rvipinge t\u00f5ustes v\u00f5i igavledes. Kas tuleb tuttav ette k\u00fc\u00fcnte n\u00e4rimine m\u00f5nd p\u00f5nevat filmi vaadates, enne \u00fclemusega kohtumist v\u00f5i lihtsalt igavusest aknast v\u00e4lja vaadates?<\/p>\n
Lapsena saame selle halva harjumuse tavaliselt kaasa lasteaiast. Uuringute kohaselt n\u00e4rivad k\u00fc\u00fcsi \u00fcle poolte ehk 60 protsenti v\u00e4ikestest lastest, kuid tervelt 45 protsendil on see harjumus k\u00fcljes ka veel noorukina. T\u00e4iskasvanuikka j\u00f5udes suudab suurem osa inimesi k\u00fc\u00fcnte n\u00e4rimise harjumuse maha j\u00e4tta. Need, kes harjumusest selleks ajaks lahti ei ole saanud, v\u00f5ivad leida ennast raske ja p\u00fcsiva probleemi eest. Nii s\u00fcvenenud probleemi puhul inimene tavaliselt isegi enam ei m\u00e4rka, kui ta on k\u00fc\u00fcsi n\u00e4rima hakanud. Tegevus saab sedav\u00f5rd tavaliseks osaks elust, et seda ei panda enam t\u00e4hele.<\/p>\n
Stressist v\u00f5i igavusest alanud isegi kerge k\u00fc\u00fcnte n\u00e4rimine v\u00f5ib kahjuks kiiresti areneda vaimseks h\u00e4ireks v\u00f5i isegi \u00e4revushooks. Sellise probleemi \u00e4ra tundmine on \u00f5nneks siiski lihtne.<\/p>\n
Mis kutsub esile k\u00fc\u00fcnte n\u00e4rimise?<\/p>\n
*Ajus valitsev t\u00fchjus \u2013<\/strong>\u00a0see on \u00fcks p\u00f5hjustest, millele otsitakse asendustegevust. Nii v\u00f5ib alguse saada k\u00fc\u00fcnte n\u00e4rimine, et v\u00e4hemalt m\u00f5nigi kehaliige ennast liigutaks ja keha t\u00e4ielikult paigal ei oleks.<\/p>\n *\u00dcksindus \u2013<\/strong>\u00a0see v\u00f5ib emotsionaalse poole pealt olla k\u00fc\u00fcnte n\u00e4rimise esilekutsujaks, samuti r\u00f5humistunne.<\/p>\n *P\u00e4rilikkus \u2013<\/strong>\u00a0teadlaste uuringute kohaselt v\u00f5ib k\u00fc\u00fcnte n\u00e4kitsemise kombe endale saada ka geenide kaudu.<\/p>\n Mis iganes p\u00f5hjust sul k\u00fc\u00fcnte n\u00e4rimiseks on, tea, et see pole sulle hea. Regulaarne k\u00fc\u00fcnte kallal j\u00e4ramine\u00a0p\u00f5hjustab t\u00f5siseid k\u00fc\u00fcnekahjustusi:<\/strong><\/p>\n *l\u00f5ikumise tunne \u2013<\/strong>\u00a0k\u00fc\u00fcnt \u00fcmbritseva naha n\u00e4ksimine tekitab l\u00f5ikumise tunde hormoonides ning tekitab sellesarnase tunde ka inimeses endas.<\/p>\n *veritsemised ja p\u00f5letik \u2013 lisaks sellele, et k\u00fc\u00fcnte n\u00e4rimine on halb harjumus, v\u00f5ib see viia ka veritsemiseni ning raskematel juhtudel v\u00f5ib katkine koht endaga kaasa tuua p\u00f5letiku.<\/p>\n